1D X ja D4: kokkuvõte

On aeg kokkuvõtete tegemiseks ja  oma tähelepanekute ning arvamuste jagamiseks kaamerate disaini ning kasutusmugavuse kohta.

Väljaprint ( 300 dpi). Niisugune näeb tegelikkuses välja suurusevahe 18 MP (all) ja 16 MP (ülal) puhul.

Väljaprint ( 300 dpi). Ülal on 16 MP ja all 18 MP pilt. Vahe on märgatav, kuid väike.

Väljaprint: Pildikvaliteedi analüüsimiseks tegin võrdluspildist väljatrükid. Esimese näite puhul annab tüüpiline 300 dpi väljatrükk pildi suuruseks A3 formaadi. Väljatrükk ühtlustab piltidel olevat teralisust ning annab fotodele käegakatsutava lisaväärtuse. Erinevused D4 ja 1D X puhul muutuvad veelgi väiksemaks.

Failid on vähendatud suuruseni A4 ning väljaprint on tehtud trükiresolutsiooniga 360 dpi.

Failid on vähendatud suuruseni A4 ning väljaprint on tehtud trükiresolutsiooniga 360 dpi.

Teise väljatrüki puhul vähendasin mõlema kaamera faile suuruseni A4 ning lisaks tõstsin veidi trükiresolutsiooni (360 dpi). Nagu arvata võis, ilmnevad kahe kaamera vahel suuremad erinevused ning kõrgema resolutsiooniga 1D X annab failisuuruse vähendamisel kvaliteetsema tulemuse.

Autofookus: D4 puhul on teravustamise tundlikkust nõrgas valguses suurendatud kuni -2 EV-ni, mis on ühtlasi ka inimese nägemisvõime piir optilisest pildiotsiast läbi vaatamisel. Pildistades ööpimeduses (linnakuma valguses) ongi Nikon D4 autofookus toimekam ja teravustamine töötab palju paremini kui Canoni kaamera puhul. 1D X autofookus töötab aga paremini poolhämaras ja on lausa tuntav, et Canoni kaameras on rohkem protsessorijõudlust autofookuse saavutamiseks.

Värvustasakaal: Pildistamisel hakkab silma, et 1D X värvustasakaal on parem. D4 värvustasakaalu häälestamine kaameras on aga palju täpsem ja mugavam.

Mälupuhver: Nikon D4 mälupuhver on suurem. 1D X sarivõtte kiirus on suurem.

Aku: 1D X aku peab palju paremini vastu.

Ergonoomika: D4 nupud on valgustatud. Suurepärane, aga tundsin puudust valikust, mille puhul nupud jääksid valgustatuks seniks, kuni tekib soov valgus välja lülitada. Pimedas fookusteste tehes oli valgustatud nuppudest palju abi. Nikoni sinakas tabloode ja nuppude valgus on meeldivam kui Canoni oranž-punane.

Nikon D4 väline disain on elegantne ja kelmikalt kurvikas. Ka kaameraga töötades on tunda, et tegemist on stiilselt disainitud, ilusa ja täpse tööriistaga. Võiks isegi öelda, et D4 lõikab pilte nagu kirurgi skalpell.

Canon 1D X disain on tuimem, funktsionalistlikum ja tehnilisem. Sellele vaatamata istub kaamera maastikuvõtte asendis paremini kätte kui Nikon D4. Kaameraga pildistades kehtib põhimõte – mida ei saa nõuga, seda saab jõuga. Kaamera suur jõudlus ja töökiirus aitab soovitud kaadrid kätte saada. Jõuline 1D X on ka oma kaalult ja kogult veidi suurem kui D4.

Portreevõtte asendis kaamerat käes hoides on AF nupp mõlemal kaameral ebaloomulikus kohas. Nikoni puhul tuleks kindlasti edaspidi kasutada lühemaid XQD või SD kaarte ning tehes väiksema kaardiluugi, saaks AF-ON nupu õigele kohale sättida:

Nikon D4 AF-ON nupu paigutus.

Nikon D4 AF-ON nupu paigutus jätab soovida.

D4 käepideme ülemise osa kuju on liiga terav ja surub liialt vastu keskmist sõrme. Sama halb lugu on juhtunud ka D600-ga, samas on D600 akutalla käepideme ülemise osa kuju suurepärane.

d4_grip_ergonomics

Nikon D4 käepideme ülemine osa, mis toetub keskmisele sõrmele, peaks olema sujuvama kaarega.

 

 

Minu viimane tähelepanek puudutab ISO väärtuste kuvamist kaamera tabloodel ning menüüdes. Oleks väga kena kui Nikoni kaamerad näitaksid tulevikus ISO numbreid oma Hi 0,3 – Hi 4 seadete juurde. Canonil on selles osas selgus majas.

Ma loodan, et minu tähelepanekutest võiks Nikonil kasu olla. Dōmo arigatō.

Mõlemad kaamerad on professionaalsed tööriistad – Nikon D4 on väikene samm Nikoni omanikele ja 1D X on suur samm Canoni omanikele.

Martini mõtted

Kõige olulisemates kategooriates nagu pildikvaliteet ja autofookus on raske nende kahe kaamera vahel suuri erinevusi välja tuua. Pildikvaliteedis võib ehk Canonile väikse eelise anda tema kõrgem resolutsioon (selle vahe “suurus” on küll hästi näha võrdlusfotodelt) ja paremad värvid automaatvalgetasakaaluga JPG-sse pildistades; muudel juhtudel sõltub järeltöötlusest rohkem kui algmaterjali erinevustest.

Autofookuse objektiivne testimine on tänamatu töö, kuna reaalses pildistamissituatsioonis on raske tagada võrdväärseid ja korratavaid olukordi ja fotograafi pädevust fookuspunkti(de) subjekti peal hoidmisel. Järjest rohkem muutujaid toovad sisse ka kaamerate võimalused teravustamise seadistamiseks ja me ei saa öelda, et me oleks neid järjekindlalt läbi proovinud.

Erinevaid seadeid, sh. automaatset fookuspunkti valikut oleks ka seepärast huvitav proovida olnud, et 1D X on esimene Canoni kaamera, mis saab värvusinformatsiooni suure eraldusvõimega särimõõtmissensorilt ja kasutab seda jälgiva teravustamise režiimis fookuspunkti automaatseks valimiseks; see peaks andma eelise näiteks muidu sarnase AF-iga 5D Mark III ees, mille särisensor on lihtsam. Nikoni täiskaadritel on 1D X-iga võrreldav süsteem kasutusel juba varasemast ajast.

Äärmiselt olulises välise disaini küsimuses annan mina oma hääle Canonile – sujuvad kurvid, mis oleks nagu loodusjõudude poolt ühele monoliidile ajapikku sisse lihvitud; Nikoni peal seevastu annab erinevaid muhke ja mugulaid kokku lugeda :) Tegelikult aga on täiesti võimalik nende kaameratega vaheldumisi pildistada ilma suuremat ebamugavust tundmata. Siiski nõustun Tomiga, et Nikoni AF nupp on portreeorientatsioonis tõesti üksjagu madalamal, kui käsikaudu otsides eeldaks.

Kui rääkida üldisemalt sellest, kas ja miks peaks D4 ja 1D X-i eelistama vastava tootja teistele mudelitele, siis leidsin enda jaoks põhjusi palju vähem kui ma enne testi eeldasin. Näiteks pildikvaliteedis on Nikoni teised täiskaaderkaamerad D4-st paremad (vähemalt nendel ISO-del, milleks nad suutelised on) ja Canoni poolel on 5D3 ja eeldatavalt ka 6D peaaegu võrreldavad 1D X-iga. Varem oli selge vahe sees profi- ja tavakaamerate teravustamissüsteemidel, eriti Canoni poolel, kuid vähemalt 5D3-ga on seegi üsna väikseks kahanenud. Nikon on juba D700 päevist ka väiksematesse täiskaaderkeredesse tõhusa AF-i pannud.

Nii jäävadki kiirus ja ilmastikukindlus kõige tugevamateks argumentideks, mis 1D X ja D4 kasuks räägivad. Võib-olla ka töökindlus, kui vaadata eeldatavaid katiku eluigasid, mis profikeredel on 2-3 korda suuremad. Selle kõige eest tuleb aga maksta vähemalt kahekordset hinda ülejäänud mudelitega võrreldes ning seljas/kaelas kanda hulka suuremat raskust. Minu valik selle testi käigus proovitud kaameratest oleks hoopis 5D Mark III kui kaamera, mis enam-vähem kõigega hakkama saab, või siis D600, mille väikse hinna sisse on surutud väga vähe kompromisse – kõige vähem pildikvaliteedi osas, mis oli testi üks parimaid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>