Pikk tee Vaikuse mereni

Viis päeva enne kuuvarjutust. 2015.

Viis päeva enne kuuvarjutust. Nikon D750. September 2015.

Kuud vaadates hakkavad kõige paremini silma tema “mered”. Ülevalt kellaosuti suunas allapoole liikudes näeme Vihmade, Selguse, Vaikuse, Kriiside, Viljakuse ja Nektari merd. Vasakule, kella kaheksa suunale, jääb aga Pilvede ja Niiskuse meri. Viimases asub Gassendi kraater, mis pakub pildistamiseks palju silmailu ja on seetõttu minu lemmik. Lisaks meredele hakkavad kohe silma ka kaks kraatrit – Tycho all- ja Kopernikus ülevalpool.

Vaikuse meri sai oma nime juba sadu aastaid tagasi, kuid inimese jalg astus Vaikuse mere pinnale alles 1969. aastal. Niisiis Vaikuse mereni viib pikk tee. Ülal paiknevat fotot vaadates tekib küsimus, kui pikk on see tee fookuskauguse mõttes? Tehnilised andmed pildi kohta on järgnevad: fookuskaugus 700mm, säriaeg 1/250, ava F8, tundlikkus ISO 100, pildistatud kaameraga Nikon D750, objektiiviga AF-S NIKKOR 200-500mm f/5.6E ED VR + AF-S telekonverteriga TC-14E II. Pilt võiks kindlasti olla veelgi selgem ja teravam, sest mugavuse pärast on pilt tehtud keset linna ning ilma statiivita. Teisalt kõneleb see fakt palju head selle objektiivi stabilisaatori ja pildikvaliteedi kohta.
Küllap annaks väga detailse tulemuse Nikon 1 J5 20,8 MP BSI sensor, mis selle kombinatsiooni ees teeks arvestuslikuks fookuskauguseks 1890 mm. Aga kahjuks ei anna, sest J5 koos FT-1 adapteriga selle objektiivi kasutamist ei toeta. Küll aga polnud Nikon 1 AW1 kaameral selle objektiivi vastu midagi ning Kuu on jälle 1190 mm fookuskauguse võrra lähemal kui eelmisel pildil.

Veelgi lähemale. September 2015.

Veelgi lähemale. Nikon 1 AW1. September 2015.

Veelgi lähemale. Detail. September 2015.

Veelgi lähemale. Detail. 100% suurendust. September 2015.

 

1D X ja D4: kokkuvõte

On aeg kokkuvõtete tegemiseks ja  oma tähelepanekute ning arvamuste jagamiseks kaamerate disaini ning kasutusmugavuse kohta.

Väljaprint ( 300 dpi). Niisugune näeb tegelikkuses välja suurusevahe 18 MP (all) ja 16 MP (ülal) puhul.

Väljaprint ( 300 dpi). Ülal on 16 MP ja all 18 MP pilt. Vahe on märgatav, kuid väike.

Väljaprint: Pildikvaliteedi analüüsimiseks tegin võrdluspildist väljatrükid. Esimese näite puhul annab tüüpiline 300 dpi väljatrükk pildi suuruseks A3 formaadi. Väljatrükk ühtlustab piltidel olevat teralisust ning annab fotodele käegakatsutava lisaväärtuse. Erinevused D4 ja 1D X puhul muutuvad veelgi väiksemaks. Loe edasi »

1D X ja D4: dünaamiline ulatus

Teises stuudiotestis, milles 1D X ja D4 vastakuti paneme, uurime dünaamilist ulatust ehk lihtsamini öeldes vaatame, kui palju kasutuskõlblikku infot on peidus nende kaamerate RAW failide varjualades ja helendites. Eelmised postid 1D X ja D4 teemal:

Fotograafina pole küllap raske ära arvata, kummalt pildipoolelt on rohkem lootust kujutist päästa:

Left half: 5 stops underexposed, right half: 3 stops overexposed

Vasak pool 5 stoppi alasäris, parem pool 3 stoppi ülesäris

Ka meil oli sellest ettekujutus olemas, aga miks mitte see ise ära proovida ja ühtlasi võrrelda erinevate kaamerate võimekust RAW failide üle- ja alasäris aladelt informatsiooni välja tuua. Loe edasi »

1D X ja D4: stuudios

Punased huuled. Jaanuar 2013 (Nikon D4)

Punased huuled. Jaanuar 2013 (Nikon D4)

Kergejõustiku võistlustelt naastes läksime stuudiosse.

Stuudiotes tehakse enamik vajalikke töid ära poolkaader või paremal juhul täiskaader kaameratega. Üldiselt on kliendid rahul ja ei oska midagi enamat soovida. Laiemat pilti silmas pidades on hea teada, et kaameraid saab jagada veel 35 mm täiskaader-, keskformaat- ning laiformaatkaamerateks. Ajalooliselt on välja kujunenud igale formaadile ka sobivaim žanr. Reportaaži ja dokumentalistika jaoks sobivad täiskaaderkaamerad, portreefotograafia jaoks keskformaatkaamerad ning maastiku pildistamiseks laiformaatkaamerad. Loe edasi »

1D X ja D4: ISO

Canoni ja Nikoni hetke tippmudeleid käsitlevas esimeses pikemas postis paneme need kaamerad proovile meie improviseeritud müratestis; artikliseeria sissejuhatava posti leiab siit:

Niisiis, lisaks D4 ja 1D X-i katsetamisele reaalsetes pildistamisoludes tahtsime neid kõrvutada meile juba tuttavamate kaameratega kontrollitumates tingimustes ja selleks seadsime stuudios püsti lihtsa teststseeni:

Teststseen - 1D X @ ISO 102400

Teststseen – 1D X @ ISO 102400

Loe edasi »

1D X ja D4: pikk hoovõtt

Lugu algas 5. novembril 2011. aastal, kui avanes meeldiv võimalus kuulata Frits van Eldiku lühikest loengut, milles ta andis ülevaate oma tööst fotograafina F-1 võistlussarja jäädvustamisel. Mulle meeldis eriti tema pühendumus võttepaikade valimisel ning loominguline lähenemine kaamera seadistamisel. 2011. aastal oli Canon andnud talle testimiseks uue tööriista, mille nimi on 1D X. Kaamera prototüüp oli kuulajatele vaatamiseks kohal ja nii sain minagi oma uudishimulikud näpud selle päästikule suruda.

20111105-1dx Loe edasi »

Tagasivaade aastale 2012

Juulikuuks olin otsustanud linnapalavuse eest põgeneda ja nii seadsingi sammud Viljandi Pärimusmuusika Festivali poole (juba viiendat korda). Järgnes 12 tundi päevas ning kolm päeva järjest kontserte hämarates siseruumides, vihmas, põletavas päikeses või õhtupimeduses. Reportaaži jaoks olin kotti pistnud D800 ja V1 + FT-1. Iga päeva lõpus tundsin üsna teravalt iga grammi oma fotovarustuse raskusest ning nurgakest ja kühmukest kaamera kummisel käepidemel. Seekord tundsin suurt soovi pildistada veidi rahulikumaid ja intiimsemaid hetki festivali melus. Sellepärast hoidsin end lava eest kaugemale ja jälgisin esinemist veidi eemalt.

Side. Juuli 2012 (KODAK PORTRA 400)

Side. Juuli 2012 (KODAK PORTRA 400)

Loe edasi »